Katmata palgega

„Katmata palgega” on autobiograafiline jutustus pakistani muslimitüdrukust Gulshanist, kes jäi kuuekuuselt kõhutüüfuse tagajärel halvatuks. Tema jõukas ja armastav isa tegi kõik, mis tema võimuses, et tütart aidata, kuid imet ei sündinud Pakistanis, Inglismaal ega ka mitte Kaaba templis Mekas. Meeleheitlik igatsus tervenemise järele pani Gulsahi oma elu täielikult islami õpetusele pühitsema – vähimagi märgita, et tema palveid oleks üldse kuulda võetud. Isa surma järel anus noor naine lõpuks taevast, et tal lastaks surra. Tema palvele vastatigi, aga mitte nii, nagu ta palus, ja samuti ei vastanud tema palvele see isik, kelle poole teda oli õpetatud palvetama …

Gulshani lugu on vapustav tunnistus inimese otsingutest tervenemise ja kontakti järele Jumalaga.

Väga raske on sõnadesse panna seda, mis selle peale juhtus. Ma tean, et kogu tuba täitus valgusega. Alguses arvasin, et see tuleb voodi kõrvalt öölambist. Siis nägin, et selle valgus oli kahvatum. Äkki oli see hoopis koit? Selleks oli veel liiga vara. Valgus muudkui kasvas ja kasvas, muutudes lõpuks päevavalgusest eredamaks. … Samal hetkel sain aru, et minu toas, paari meetri kaugusel minu voodist, seisavad valguses pikas rüüs kogud. Kaksteist kogu seisid reas ja nende keskel seisev kolmeteistkümnes oli suurim ja eredaim.
„Oh Jumal!“ hüüatasin ja mu otsaesine tõmbus higiseks. Langetasin pea ja palvetasin: „Oh Jumal, kes need inimesed küll on ja kuidas nad siia said, kui kõik aknad ja uksed on kinni?“